Eestlaste ja eesti keele päritolust: vahekokkuvõtteks
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics · 2010
DOI: 10.12697/jeful.2010.1.2.10 ↗Kurz gefasst
Fachartikel in der Zeitschrift Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2010. Verfasst von Ago Künnap.
Abstract (Originalsprache)
Geneetikud on tõestanud uurali keelte kõnelejate saabumise Euroopasse idast. Artiklis on esitatud soomlaste ja eestlaste saabumise teed. Vastavalt rahvusvahelise geneetikute rühma uurimistulemustele (Bramanti jt 2009) kuulus 80 protsendi küttide-korilaste emaliinide DNA-st tüüpi, mis on tänapäeva eurooplaste seas üsna haruldane, esinedes tavaliselt 10 protsendil, põhjaeurooplastel 20 protsendil. Mõned uralistid on hakanud pidama eesti ja teiste uurali keelte oletatavat algkeelt suhteliselt nooreks. Nad oletavad, et selle algkeele lagunemine algas alles umbes 4000 aasta eest
Zitieren
APA
Künnap, A. (2010). Eestlaste ja eesti keele päritolust: vahekokkuvõtteks. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics. https://doi.org/10.12697/jeful.2010.1.2.10
Vancouver
Künnap A. Eestlaste ja eesti keele päritolust: vahekokkuvõtteks. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics. 2010. doi:10.12697/jeful.2010.1.2.10
BibTeX
@article{Knnap2010,
author = {Künnap, Ago},
title = {Eestlaste ja eesti keele päritolust: vahekokkuvõtteks},
journal = {Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics},
year = {2010},
doi = {10.12697/jeful.2010.1.2.10}
}
EUVIMED