SAKSA MIGRATSIOONIST LIIVIMAALE KESKAJAL KRIITILISI MÄRKMEID; PP. 16–36
Acta Historica Tallinnensia · 09.12.2011 · 17 (1) · 16-36
DOI: 10.3176/hist.2011.2.02 ↗Kurz gefasst
Fachartikel in der Zeitschrift Acta Historica Tallinnensia, erschienen am 09.12.2011. Verfasst von Priit RAUDKIVI. Die Arbeit wurde bisher 2-mal zitiert (Crossref). Der Volltext ist frei zugänglich (Open Access, CC BY 4.0).
Abstract (Originalsprache)
Eesti ja Läti ajaloos etendasid 12. sajandi lõpust kuni 1939. aasta Umsiedlungâini märkimisÂväärset osa sakslased. Baltisaksa ajalookirjutus, mis teadusliku distsipliinina hakkas jõudsalt arenema 19. sajandi teisel poolel, domineeris oma seisukohtadega Vana-Liivimaa, st Eesti ja Läti keskaja olemusest kuni kohalike rahvuslike ajalooteaduste tekkeni 20. sajandil. Ãheks selle dominantseks jooneks oli sakslaste rolli tähtsustamine ja põlisrahvaste paigutamine ajaloofaktorina marginaalÂsesse osasse. Baltisaksa ajalookirjutusliku traditsiooni kujunemine langes perioodi, mil selle rahvusÂgrupi seisund tsaaririigis oli kõikuma löönud. Ent 1871. aastal leidis aset Saksamaa ühendamine, millele Baltimail entusiastlikult kaasa elati. Suure tõenäosusega pärinevad baltisaksa historioÂgraafia ajalookirjutuslikud impulsid ja arusaamad sellest, kuidas âmaailm toimibâ, Saksamaalt ning langevad perioodi, mil tunti 1871. aastaga seonduvast uhkust ja joovastustki. Baltisaksa historioÂgraafia on püüdnud keskaegse Liivimaa ja 19/20. sajandi saksluse vahele tugevat silda ehitada. Rahvas ongi peamiseks analüütiliseks kategooriaks, millega narratiivis kas otse või kaude opereeÂritakse. Sealjuures on dominantseks jooneks saksa rahvusliku ühtsuse rõhutamine juba keskajast alates. Rahvuse kui analüütilise kategooria kasutamisel keskaja ajaloost kirjutades on aga palju küsiÂtavusi. Enamasti on historiograafid omistanud sellele mõistele keskaja kontekstis uusaegse sisu. Artiklis on püütud saksa rahva ühtsuseidee realiseerumist keskaegsel Liivimaal vaidlustada ja näiÂdata, et ühiskondlik-seisuslik kuuluvus kaalus oletatava rahvusliku ühtekuuluvustunde üles. Pealegi ei ole võimalik ehitada kindlat silda Liivimaa keskaegsete ühiskondlike struktuuride ja neid täitnud saksa keeleruumist pärit inimeste ning baltisaksluse vahele nii, nagu vastav identiteet uusajal kujuÂnema hakkas. Liivimaa keskaegsed katoliiklikud struktuurid ja inimesed nende sees ei olnud tuleÂvikku silmas pidades jätkusuutlikud. Liivimaa sõdade algaastatel kadusid mitmed keskaegsed inimühenÂduÂsed (ordu, katoliiklikud piiskopkonnad, vaimulikud ordud), jätmata endast maha reaalset vereÂsidemele tuginevat jälge. Baltisaksa ajalookirjutus välistab ka igasuguse võimaluse saksa ja kohaliku rahvastiku põimumiseks perekondlikul tasandil keskajal. Autor pole aga sugugi nii skeptiline. ValluÂtusega teravasse konfrontatsiooni sattunud poolte vahel on sõlmunud abielusidemeid ka mujal, näiteks normannide ja anglosakside vahel pärast 1066. aasta Hastingsi lahingut Inglismaal. Nii LiiviÂmaa vasalliinstitutsiooni puhul kui ka linnaühiskonnas pidid sidemed kohaliku rahvastiku ja sisseÂrändajate vahel sõlmuma. Kindlaid andmeid saksa naiste saabumisest, tasakaalustamaks siinset meeste maaÂilma, paraku pole. Sakslaste sisserändel võib üldse mitmeid jõnkse sees olla ja seda eelkõige Saksamaad laastanud epideemiate, eriti aga keskaegset Euroopat lainetena laastanud katku tõttu. Siinse saksa idaasustuse kujunemine vajab tungivalt võrdlevat historiograafilist revisjoni. Vastasel korral kirjuÂtatakse jätkuvalt ümber 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole baltisaksa mõtteÂtsentriÂtest lähtuvaid vaateid Liivimaa ajaloole.
Zitieren
APA
RAUDKIVI, P. (2011). SAKSA MIGRATSIOONIST LIIVIMAALE KESKAJAL KRIITILISI MÄRKMEID; PP. 16–36. Acta Historica Tallinnensia, 17(1), 16-36. https://doi.org/10.3176/hist.2011.2.02
Vancouver
RAUDKIVI P. SAKSA MIGRATSIOONIST LIIVIMAALE KESKAJAL KRIITILISI MÄRKMEID; PP. 16–36. Acta Historica Tallinnensia. 2011;17(1):16-36. doi:10.3176/hist.2011.2.02
BibTeX
@article{RAUDKIVI2011,
author = {RAUDKIVI, Priit},
title = {SAKSA MIGRATSIOONIST LIIVIMAALE KESKAJAL KRIITILISI MÄRKMEID; PP. 16–36},
journal = {Acta Historica Tallinnensia},
year = {2011},
volume = {17},
number = {1},
pages = {16--36},
doi = {10.3176/hist.2011.2.02}
}
EUVIMED