EDUCATIONAL IDEOLOGY AND PROFESSIONAL MIDDLE CLASS IN SOVIET ESTONIA IN THE 1950S–1980S
Acta Historica Tallinnensia · 18.12.2007 · 11 (1) · 96-114
DOI: 10.3176/hist.2007.1.06 ↗Kurz gefasst
Fachartikel in der Zeitschrift Acta Historica Tallinnensia, erschienen am 18.12.2007. Verfasst von Väino SIRK. Die Arbeit wurde bisher 3-mal zitiert (Crossref). Der Volltext ist frei zugänglich (Open Access, CC BY 4.0).
Abstract (Originalsprache)
Since the mid-20th century university-educated intellectual workers have ceased to be just a small part of the population, forming instead quite an eminent layer of society â a mass intelligentsia. The phenomenon has been sparking research interest all over Europe. The aim of the present article is to elucidate certain aspects of the development of Estonian intelligentsia during the Soviet period, as in their time, the definition of intelligentsia and the related concepts, the efficiency of intelligentsia, and a comparison of the relevant situation in Estonia with that of other countries â all those used to be issues evaded or blurred rather than discussed objectively. Resümee. On käsitletud Eesti nõukogudeaegse intelligentsi arenguloo mõningaid tahke, mida omaaegne teadus oli sunnitud vältima või ähmastama: haritlaskonna määratÂlus ja sellega seotud mõisted, intelligentsi mõju erinevates eluvaldkondades ning Eesti NSV võrdlus läänemaadega. Turumajandusriikide haridusideoloogia tähtsustab kõrghariduse valdkonnas nõudluse ja pakkumise vastavust, NSV Liidus rõhutati riikliku planeerimise esmasust. NLKP ei käsitlenud haritlaskonda klassina, vaid vahekihina tööliste ja kolhoositalurahva kõrval. Ometi lähenes 1980. aastateks üksnes kõrghariduÂsega inimeste arv tööstustööliste arvule ja ületas kolhoosiliikmete arvu enam kui kahekordselt. Intelligentsist kui âvahekihistâ kõnelemine oli seejuures ilmne anaÂkronism. Artiklis on põhjendatud, miks haritud keskklassi mõiste kasutamine on ka Eesti puhul õigustatud ja otstarbekohane. NSV Liidu käekäik näitas, et vaid arvuka haritlaskonna olemasolu ei taga majanÂduse edukust, vajalikud on ka vastavad poliitilised tingimused. NLKP ei suutnud haritlaskonna võimekust majanduse vallas efektiivselt rakendada. Ometi oleks täiesti väär öelda, et intelligentsil puudus ühiskondlik mõju. See avaldus selgelt kultuuris, hariduses ja kogu ühiskonna üldilmes. Haritud keskklassil on kogu maailmas olnud oluline osa autoritaarsete režiimide kõrvaldamisel ja liberaalse demokraatia juurutamisel. Nii oli see ka Eestis 1980.â1990. aastate vahetuse revoÂlutsioonilistes sündmustes, mil haritlaskond tasakaalustas ja inimlikustas poliitiÂlisi protsesse ning etnilisi vastuolusid.
Zitieren
APA
SIRK, V. (2007). EDUCATIONAL IDEOLOGY AND PROFESSIONAL MIDDLE CLASS IN SOVIET ESTONIA IN THE 1950S–1980S. Acta Historica Tallinnensia, 11(1), 96-114. https://doi.org/10.3176/hist.2007.1.06
Vancouver
SIRK V. EDUCATIONAL IDEOLOGY AND PROFESSIONAL MIDDLE CLASS IN SOVIET ESTONIA IN THE 1950S–1980S. Acta Historica Tallinnensia. 2007;11(1):96-114. doi:10.3176/hist.2007.1.06
BibTeX
@article{SIRK2007,
author = {SIRK, Väino},
title = {EDUCATIONAL IDEOLOGY AND PROFESSIONAL MIDDLE CLASS IN SOVIET ESTONIA IN THE 1950S–1980S},
journal = {Acta Historica Tallinnensia},
year = {2007},
volume = {11},
number = {1},
pages = {96--114},
doi = {10.3176/hist.2007.1.06}
}
EUVIMED