EUVIMEDEUVIMED entdecken
Crossref

Estonian Lotfitka Romani and its contact languages

Anette Ross

Philologia Estonica Tallinnensis · 2016

DOI: 10.22601/pet.2016.01.09 ↗

Kurz gefasst

Fachartikel in der Zeitschrift Philologia Estonica Tallinnensis, 2016. Verfasst von Anette Ross. Die Arbeit wurde bisher 2-mal zitiert (Crossref) und nennt 11 Literaturangaben.

AbstractBibliografische AngabenZitierenVerwandte Studien

Abstract (Originalsprache)

Artikkel kirjeldab Eestis koneldud roma keele Lotfitka murde olukorda, lahtudes kontaktkeeltest ja nende mojul toimunud keelemuutustest. Lotfitka murre on Latis koneldud roma keele murre, mille konelejad on asunud Eestisse pusivalt elama ja nimetavad ennast Lati (Lotfitka) voi Eesti (Laloritka) romadeks. Artikli eesmark on poorata tahelepanu roma keelele kui Eesti vahemuskeelele, mida on Eesti kontekstis vaga vahe uuritud. Artikkel keskendub vene, lati ja eesti keelele, mis on oluliselt mojutanud Lotfitka murret. Lisaks kontaktkeeltele kirjeldatakse artiklis moningaid Eestis koneldava Xaladytka murde (Vene murre) mojusid. Artikkel pohineb Helsingi Ulikooli roma keele dialektoloogia projekti raames kogutud 7 Eesti Lotfitka murde koneleja ja 14 Lati Lotfitka murde koneleja lingvistilistel tolkekusitlustel. Kontaktkeelte moju hindamiseks kasutatakse Thomasoni ja Kaufmani (1988) valja pakutud laenamise skaalat. Laenamisena moistetakse keeleainese ulekandmist uhest keelest teise nii leksikaalsel tasandil kui ka foneetilisel, morfoloogilisel ja suntaktilisel. Laenamise skaala on rakendatav loomulikult edasi antud keelte puhul. Eestis koneldavat Lotfitka murret on jarjepidevalt esimese keelena peres opetatud ning seega kuulub murre laenamise tuubi alla. Eestis koneldavat Lotfitka murret on enim mojutanud vene keel, mille moju voib hinnata viietasemelise skaala piires foneetiliste joonte puhul neljandal ja muude tunnuste puhul kolmandal tasemel olevaks. Lisaks sonavarale on laenatud mitmeid ai kseid, naiteks verbiprei kseid ja omadussonalisi sui kseid, mida liidetakse ka alguparasele sonavarale. Suntaktilise muutusena jaetakse vene keele eeskujul lausest valja koopula. Lati keele moju voib hinnata tasemele kaks voi kolm – laenatakse eessonu, sidesonu, verbiprefikseid ning lati keele mojul eristatakse pikki ja luhikesi vokaale. Eesti keel on Eestis koneldava Lotfitka murde koige hilisem kontaktkeel ning lisaks sonavara laenamisele on eesti keele eeskujul toimunud tahendusnihkeid. Eesti keelest laenatud sonades sailitatakse vokaalid o, a, o ja u. Eesti keele moju Lotfitka murdele on tasemel uks, sest peamiselt laenatakse sonavara, mis ei ole pohisonavara. Samas on eesti keele oskus Lotfitka romade seas levinud ning voib eeldada laenamise intensiivistumist. Eesti Lotfitka romad kaivad kullaltki tihedalt labi Xaladytka romadega ning Lotfitka murdes on margata varieeruvust, mida mojutab roma keele Xaladytka murre. Murded on lahedas suguluses, kuuludes roma keele kirderuhma.

Zitieren

APA

Ross, A. (2016). Estonian Lotfitka Romani and its contact languages. Philologia Estonica Tallinnensis. https://doi.org/10.22601/pet.2016.01.09

Vancouver

Ross A. Estonian Lotfitka Romani and its contact languages. Philologia Estonica Tallinnensis. 2016. doi:10.22601/pet.2016.01.09

BibTeX
@article{Ross2016,
  author = {Ross, Anette},
  title = {Estonian Lotfitka Romani and its contact languages},
  journal = {Philologia Estonica Tallinnensis},
  year = {2016},
  doi = {10.22601/pet.2016.01.09}
}
Kostenlos starten →