EUVIMEDEUVIMED entdecken
Crossref

English-Estonian code-copying in Estonian blogs

Helin Kask

Philologia Estonica Tallinnensis · 2016

DOI: 10.22601/pet.2016.01.06 ↗

Kurz gefasst

Fachartikel in der Zeitschrift Philologia Estonica Tallinnensis, 2016. Verfasst von Helin Kask. Die Arbeit wurde bisher 3-mal zitiert (Crossref) und nennt 15 Literaturangaben.

AbstractBibliografische AngabenZitierenVerwandte Studien

Abstract (Originalsprache)

Artiklis kirjeldatakse inglise-eesti koodikopeerimist eestlaste blogides. Uurimismaterjaliks on blogisissekanded, sest selle teksti on keelejuht ise toimetamata kujul kirja pannud, kajastades enda jaoks olulisi sundmusi. Kokku uuriti 15 Eestis elava eestlase blogi. Uuritud blogisissekanded on kirjutatud aastatel 2012–2016. Koodikopeerimise uurimiseks kasutati Johansoni koodikopeerimise mudelit, selles mudelis on koik koopialiigid omavahel tihedalt seotud ning kopeeritud omaduste poolest eristatakse taielikke, valikulisi ning segakoopiaid. Enim esines taielikke koopiaid (90,5%), vahem segakoopiaid (7,5%) ja valikulisi koopiaid (2%). Taieliku kopeerimise pohjus on enamasti mudelkoodi elemendi semantiline spetsiii lisus voi pragmaatiline olulisus, samuti keele- uhiku kultuuriline spetsiiiflisus ning keelelise lihtsuse ja okonoomia saavutamine. Taielikult kopeeriti enamasti nimisonu ja nimisona fraase, vahem ka omadus- ja tegusonu. Nende sonade semantiline spetsiiiflisus seisneb naiteks selles, et pohikoodis ei leidu vastet voi ei ole vaste piisavalt tapne, Naiteks kopeerivad blogijad taielikult varvuste ja riietusesemetega seotut ning verbe, mis uldjuhul seonduvad mingite suhtlusvorgustike voi blogikeskkonnaga. Pragmaatilise olulisuse tottu kopeeriti diskursuspartikleid, mille roll on enamasti kommunikatsiooni suunamine. Kaesoleva too jaoks koostatud korpuses esines nii partikleid, adverbe, interjektsioone kui ka kusisonu. Korpuses ei esinenud naiteid konjunktsioonide kopeerimise kohta, kuid ei ole voimalik kindalt oelda, miks neid ei kopeeritud. Samade tulemusteni joudis oma uurimuses ka Reet Igav (2013: 37). Diskursuspartiklite kopeerimise eesmark oli suhtlemist tohusamaks muuta. Valikulise kopeerimise peamine pohjus on keeleuhiku kasutussagedus mudelkoodis. Uurimuses esines valikulisi koopiaid vahe. Valikuliste koopiate seas esines palju kombinatoorsete ja sageduslike omaduste kopeerimist, enim poolt-konstruktsiooni ja sona „omama“ kopeerimist, mis on aga eesti uhiskeeles juba konventsionaliseerunud. Valikuliste koopiate vahesest esinemissagedusest voib jareldada, et keelejuhid ei kasuta mudelkoodi sellisel tasemel, et kasutaksid selle konstruktsioone ja malli produktiivselt ka pohikoodis. Korpuses esines ka mitu segakoopiat, mida on peetud taielikelt koopiatelt valikulistele uleminekuperioodiks. Seda kinnitas ka koopia liikide esinemisstatistika – segakoopiaid esines veidi rohkem kui valikulisi koopiaid. Korpuses esinenud segakoopiad on liitnimisonad, mille uks osa on kopeeritud taielikult ning ulejaanu valikuliselt. Segakoopiate esinemise pohjuseid on raske kindlaks maarata, uks pohjus voib olla taielikult kopeeritud keeleuhiku semantiline spetsiiiflisus.

Zitieren

APA

Kask, H. (2016). English-Estonian code-copying in Estonian blogs. Philologia Estonica Tallinnensis. https://doi.org/10.22601/pet.2016.01.06

Vancouver

Kask H. English-Estonian code-copying in Estonian blogs. Philologia Estonica Tallinnensis. 2016. doi:10.22601/pet.2016.01.06

BibTeX
@article{Kask2016,
  author = {Kask, Helin},
  title = {English-Estonian code-copying in Estonian blogs},
  journal = {Philologia Estonica Tallinnensis},
  year = {2016},
  doi = {10.22601/pet.2016.01.06}
}
Kostenlos starten →